Definišuvdna
Duojáriid Ealáhussearvi definere duoji čuovvovaččat:
«Duodji lea sámi doaba man siskkobealde leat buot doaimmat maid duojár dahká. Dasa gullá duodji ja ráhkaduvvon duodjeávdnasat duoji buvttadeapmái man vuođđun lea sámi kultuvra ja árbevierut.
Duodjebuvttadeapmi fátmmasta iežas ráhkaduvvon (duddjon) kvalitehta atnuáđa, dávviriid ja biktasiid main vuhtto kulturárbi dasa mii guoská ávdnasiid válljemii ja ávdnasiid ráhkadeapmái, ja estehtalaš bealli go bargá málliin, hámi ja buvttadanvuogi ektui.»
Vuođuštus
Duojáriid Ealáhussearvi lea defineret duodji dainna jurdagiin ahte dat galgá leat vuođđun ortnegiidda Sámedikki duodjeealáhus šiehtadusa siskkobealde muhto otne ii gávdno dohkkehuvvon definišuvdnii.
Bajit dási perspektiivvas leat máŋggat bealit maid berre veardidit. Vuosttamužžan de ii berre definišuvdna šaddat beare gárži go dalle dat sáhttá šaddat hehttehussan ealáhusa lunddolaš ovdáneapmái, hehttet eavttuid gánnáhahtti ealáhusovdáneapmái.
Nuppádassii lea dehálaš leat dihtomielas ahte árbevirolaš duodji lea čađat rievdan, sihke sihke dan dáfus ahte buktagat leat rievdan go dárbbut leat muhttašuvvan, ja ávdnasiid ja buvttadanreaidduid ektui mat adnojit buvttadeames. Lea dehálaš doarjut dán ovdáneami, ja maiddái ahte buvttadeamit mat leat surggiiduvvon dán kultuvrralaš vuođus ain sáhttet definerejuvvot duodjin. Dáinna vuođuin lea guovddáš ášši ieš dat buvttadeapmi (duddjon).
Duodjedefinišuvdna galgá gustot buot ortnegiidda ealáhusšiehtadusas, ja danne ii leat dárbu ahte leat máŋga definišuvnna daid iešguhtetge ortnegiidda. Mii oaivvildat ahte dat evttohuvvon definišuvdna fátmmasta sihke árbevirolaš duoji, ja seammás maid addá vejolašvuođa ráhkadit ođđa mállet buktagiid main lea vuođđu sámi kultuvra. Mii oaivvildat máŋga definišuvnna dagahit stuorát byråkratiija ja šaddá divraseabbun.
Lea almmatge dárbu ráhkadit definišuvdnačuoggáid maid bokte spesifisere duodjedoahpaga lagabuidda.
Ortnet galgá fátmmastit sihke árbevirolaš ja ođđaáigge duoji. Mii oaivvildat ahte lea dárbu nannet ealáhuslaš árbevirolaš duoji, nugo omd. buktagiid mat leat ráhkaduvvon náhkis, vuoi dat seailluhuvvojit ja joatkašuvvet buvttaduvvot ain boahtteáiggis. Organisašuvdna dáhttu ahte lossa ja ádjás gieđainráhkaduvvon buktagiin galget erenoamáš ovdamunit daid mášinráhkaduvvon buktagiid ektui, ja evttoha danne haddebuhtadusa daidda.
Definišuvdna gusto iežas ráhkaduvvon buktagiidda (duddjon), ja buktagiid design/hábmen lea danne olggobealde definišuvnna, jus buktaga ii leat sámi duojár ráhkadan. Sápmelašvuođain oaivvilduvvo sii geat leat, dahje devdet gáibádusaid čuožžut sámi jienastuslogus.
Duddjon man vuođđun lea árbevirolaš ja ođđa áigge buktagat galgá leat vuođđun ekonomalaš ceavzi ealáhussii, ja definišuvnna siskkobealde galget leat ollu iešguhtetlágan buktagat. Lea dehálaš seailluhit árbevirolaš duoji, mii ea.e. lea vuođđun ođđa buktagiid hutkamii. Jus galgá oažžut sajádaga olggobeale márkaniin de lea dárbu bargat eanet hutkat ođđa buktagiid. Gárvves osiid bardit oktii ii guoskka dán ortnega vuollái.
Árbevirolaš ja ođđaáigge duoji sirren
Buktagiid galgá juohkit árbevirolaš ja ođđa áigge duoji vuollái. Lea váttis bidjat juogu go guoská ođđa áigge duodjái. Ođđa áigge duoji vuođđun galgá leat sámi kultuvra ja árbevierru. Ávnnasválljen, buvttadanvuohki, herven ja ieš dat buvtta galget leat vuođđun árvvoštallat leago duodji. Momeanttaid mat gullet árvvoštallamii sáhtte čájehit ná skoválaččat:
| Definišuvdna | Buvttadeapmi | Buvttadanvuohki | Ávdnasat | Herven | Buvtta |
|---|---|---|---|---|---|
| Árbevirolaš duodji | Mášinráhkaduvvun | ||||
| Gieđanráhkaduvvun | |||||
| Ođđaáigge duodji | Mášinráhkaduvvun | ||||
| Gieđanráhkaduvvun |
Definišuvdna fátmmasta sihke buvttadanproseassaid, ávdnasiid ja gárvves buktagiid. Son gii ohcá doarjaga galgá muitalit gos ja mo buvtta lea ráhkaduvvon, ja leago gieđain vuoi mášiinnain ráhkaduvvon. Dát lea danne vai galgá sáhttit mearridit leago buktagis gáibádus sierradoarjagiid. Ávdnasiid ráhkadeapmi duddjoma várás galgá maid leat oassin definišuvnnas, dannego lea ádjás bargu ráhkadit ja gárvet muhtin ávdnasiid duddjomii, nugo omd. sisti.
Gáibádus buktagiidda
- Galgá leat iežas ráhkaduvvon buvtta (duddjon)
- Galgá leat vuođđu sámi kultuvrras ja árbevierus
- Galgá čájehit sámi kulturárbbi maiddái go vállje ja ráhkada ávdnasiid duddjomii (duddjon)
- Galgá čájehit sámi kulturárbbi dasa mii guoská estehtalaš beallái go bargá málliin, hámi ja buvttadanvuogi ektui
- Galget leat atnuáđat, dávvirat ja biktasat dahje árbevirolaš ráhkaduvvon ávdnasat
Definerenmomeanttat
| Definerenmomeanttat | Spesifiseren |
|---|---|
| Galget leat kvalitehta duojit dahje ráhkaduvvon ávdnasat duddjoma várás | Galget leat juogo duojit dahje ráhkaduvvon ávdnasat duddjoma várás. Go árvvoštallá doahpaga galgá sátni “duddjot” leat guovddážis.
Duddjon galgá dahkkot iežas fitnodagas Norggas. Ii čoarvi iige duolji (go ii leat ráhkaduvvon/dikšojuvvon dahje lea ráhkaduvvon) leat duodji, muhto ávdnasat. «Náhkki» (dellojuvvon ja vuidon) mii lea oassi duddjomis ja «gápmasat” (goikaduvvon ja ostejuvvon) eai leat gárvves buktagat, muhto sáhttet liikká leat vuođđun duodjeregistarii. Mášingeavaheapmi duddjoma oktavuođas dohkkehuvvo, muhto jus buot lea ráhkaduvvon mášiinnain de ii leat duodji. Jus galgá leat duodji, galgá muhtin duojár hábmen dan. Eaktun leat duodji, lea ahte duojár lea hábmen dan sámi árbevieru mielde. Ollásit automatiseren (dihtor/mekanalaš) buvttadeapmi lea olggobealde definišuvnna. |
| Galgá leat ieš ráhkadan | Earáid ráhkaduvvon duoji vuovdit viidáseappot lea olggobealde duodjedefinišuvnna ja nu lea maiddái jus buktaga lea duojár beare hábmen, muhto mii lea buvttaduvvon olggobealde fitnodaga.
Ostojuvvon suvenirat ja duojit leat maiddái olggobealde doahpaga. Iežas ráhkaduvvon duojit maid vuovdá dego suveniran dohkkehuvvojit, ja lea buvttadeapmi (duddjon) mii lea kriteriija iige gii oastá dan. Dušše bardit oktii (monteret) gárvves osiid ii guoskka ortnegii. |
| Galgá čájehit sámi kulturárbbi
– go vállje ja ráhkada ávdnasiid |
Buktagat galget leat gullevaččat sámi kultuvrii.
Dábálaš snihkkendoaibma ii gula doahpagii. Silba- ja gollerávddi buvttadeapmi dohkkehuvvo jus ráhkaduvvojit árbevirolaš buktagat vuođu rájes, muhto jus dušše gárvves osiid bardá oktii, dat ii dohkkehuvvo. Árbevirolaš sámi rávdebargu gos ruovde- (omd. niibi, jiehkku, ákšu) ja silbabuktagiid ráhkada, dat dohkkehuvvo. Dušše bardit oktii (monteret) gárvves osiid ii guoskka ortnegii. |
| Galgá čájehit sámi kulturárbbi
– dasa mii guoská estehtalaš bealli go bargá málliin, hámi ja buvttadanvuogi ektui |
Proseassa ja buvttadanvuohki galgá leat dakkár doaibma ahte ráhkada juoga. Buvtta ja buvttadanvuohki galgá sáhttit čájehit ahte vuođđun lea sámi kulturárbi. Sámi herven ja estetihkka nanne sámi sisdoalu.
Bissovaš instalašuvnnat/visttit leat olggobealde definišuvnna. Loavddagoahti, darfegoahti ja bealljegoahti rehkenastojit almmatge duodjin. |